Sul on paremad relvad

Mõnikord mulle tundub, et arukaid mõtteid saab USA telesarjas öelda vaid pahalane... näiteks mõrtsukalik vampiir...

You came in and you killed them and you took their land. That's what conquering nations do. That's what Caesar did, and he's not going around saying, "I came, I conquered, I felt really bad about it." The history of the world is not people making friends. You had better weapons, and you massacred them. End of story.

Te tulite ja lõite nad maha ja võtsite nende maa. Nagu vallutajad ikka teevad. Nagu Caesar tegi ning ta ei käinud ringi ja ei seletanud: «Ma tulin, ma vallutasin, ma tunnen sügavat kahetsust.» Maailma ajalugu ei ole sõprade leidmine. Sul on paremad relvad ja sa notid nad maha. Kogu lugu.

Nõnda sõnastas indiaaniküsimuse James Marstersi (1962–) mängitud vampiir Spike telesarja «Buffy the Vampire Slayer» (1997–2003) neljanda hooaja kaheksandas osas «Pangs» (1999). Eesti tõlge on minu tehtud.

Lihtrahva keel

Ma täitsa huviga ootan, et millal meil mõni n-ö käskija taolise mõtteteraga esineb... ilmselt jäängi ootama... mitte et neil ülbusest või ignorantsist vajaka jääks... lihtsalt mõistus ja sõnaseadmise oskus ei küüni...

Язык простолюдина должен знать свое место. Бог дал простолюдину язык вовсе не для разглагольствований, а для лизания сапог своего господина, каковой господин положен простолюдину от века...

Lihtrahva keel peab oma kohta teadma. Ega issand ei andnud lihtrahvale keelt targutamiseks, vaid oma käskija saabaste lakkumiseks, käskijad aga on seatud lihtrahva üle igavesest ajast igavesti...

Tabav kirjakoht pärineb vendade Strugatskite kultusromaanist «Raske on olla jumal» (Трудно быть богом, 1964, ek 1968). Eesti tõlke autoriks on Maiga Varik ja sealtsamast pärineb ka Heldur Viirese illustratsioon.

Ideaalne masin

Sageli on arutletud, et mis teeb mingi asja ideaalseks ... ideaalse masina teemal pole mõtet enam arutleda, sest teada on, et...

No machine may contain any moving parts.

Ühelgi masinal ei tohi olla ühtki liikuvat osa.

Arthur C. Clarke (1917–2008) on ideaalse masina teemalise tõe sõnastanud sedavõrd säravalt oma romaanis «Linn ja tähed» (The City and the Stars, 1956, ek 1981) ning eesti keelde tõlkis selle Ralf Toming.

Siis näeb peaaegu igaüks

Tuleb tunnistada, et ma ei ole eriti salliv kõikvõimalike parasogade asjus ning järgnev kirjakoht annab suurepäraselt edasi minu suhtumise taolistesse tegelastesse ja nende uuringutesse.

— Хоть нашли чего? — спросил Руслан.

— А кто их поймет? Чуть стемнеет, начинают видеть. То один, то другой. А совсем темно станет, так каждый второй видит.

«Kas on vähemalt midagi nähtud?» küsis Ruslan.

«Kes neist aru saab! Kui hämaraks läheb, hakkavad nägema. Kord üks, kord teine. Ja kui päris pimedaks läheb, siis näeb peaaegu igaüks.»

See suurepärane vestlus toimus Kiira Sošinskaja (1933–) jutus «Vaeseke» (Бедолага, 1966, ek 1976) ning selle pisikeses taigajärves elava «meremao» loo tõlkis eesti keelde Juhan Nurme.

Ülaolev pilt illustreeris jutu esmatrükki ning mul on suuri kahtlusi, et pildi autoriks on samuti Kiira Sošinskaja.