tag:blogger.com,1999:blog-58734153287619325432024-03-06T09:29:50.613+02:00TsitaadiblogiUlmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.comBlogger26125tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-51072521540326670492012-08-31T22:47:00.000+03:002012-08-31T22:48:19.080+03:00Nüüd lähevad ajudkiAlljärgnev meeleolukas sõjavangide sitamaja stseen meenus mulle, kui Eesti meedia hakkas miskite kaksikute militaarkatsumustest pajatama.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwg0OSCbc7D7ZCTOENiFpj8UqHopyn0cPQuxb15P4T6sE1Ie1FAw9K8ILKdAtRnt-G8zHV6EIMBkMqpjPwNk4ceHI2Ku03ytKorsKV_7dsMP1ez7tPKfmqbMH-UqDgAdhTZTGzS7rikFmp/s1600/Slaughterhouse-Five+(1971+Eesti+Raamat).jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwg0OSCbc7D7ZCTOENiFpj8UqHopyn0cPQuxb15P4T6sE1Ie1FAw9K8ILKdAtRnt-G8zHV6EIMBkMqpjPwNk4ceHI2Ku03ytKorsKV_7dsMP1ez7tPKfmqbMH-UqDgAdhTZTGzS7rikFmp/s320/Slaughterhouse-Five+(1971+Eesti+Raamat).jpg" width="204" /></a></div>
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;">
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;">
<span style="font-size: large;">An American near Billy wailed that he had excreted everything but his brains. Moments later he said, 'There they go, there they go.' He meant his brains.</span></div>
</blockquote><br />
Ja hurmav maakeelne tõlge:
<br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;">
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;">
<span style="font-size: large;">Üks ameeriklane Billy kõrval halises, et ta oli endast välja heitnud juba kõik peale ajude. Mõni hetk hiljem ta ütles: «Nüüd lähevad needki, nüüd lähevad needki.» Ta mõtles oma ajusid.</span></div>
</blockquote>
<br />
Tsitaadi allikaks on Kurt Vonneguti romaan «<a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Tapamaja,_korpus_viis">Tapamaja, korpus viis, ehk Laste ristisõda: Sunnitud tants surmaga</a>» (<i>Slaughterhouse-Five, or The Children's Crusade: A Duty-Dance with Death</i>, 1969, ek 1971, 2003). Selle ehk omanäolisema sõjaromaani tõlkis eesti keelde Valda Raud.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-15820499457930738072012-08-27T11:46:00.000+03:002012-08-27T11:46:23.913+03:00Kui leping ei maksa enam...Kui lepingu üks osapooltest ühepoolselt lepingut muudab, see olukord pole sugugi uus nähtus – juba Eesti kirjandusklassika kirjeldas...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBkQAWn9SLVtpd72wJSC2O1qz3u-_vNYLo_ziTePEA5yyijZgCcHM2i0hmgSfA3oyakhZnqoqlWsY0b5so4D5wgQ43v88J-z6ZnwAd0h9P6D81_GslTDc-dDqmqyUJ9a14QJOrAWb7kuVr/s1600/Tammsaare13.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBkQAWn9SLVtpd72wJSC2O1qz3u-_vNYLo_ziTePEA5yyijZgCcHM2i0hmgSfA3oyakhZnqoqlWsY0b5so4D5wgQ43v88J-z6ZnwAd0h9P6D81_GslTDc-dDqmqyUJ9a14QJOrAWb7kuVr/s320/Tammsaare13.jpg" width="204" /></a></div>
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;">
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;">
<span style="font-size: large;">«Kuis nii ära muudetud?!» hüüdis Vanapagan imestunult. «Mul on ju leping.»</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;">
<span style="font-size: large;">«See ei maksa enam,» ütles Peetrus.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;">
<span style="font-size: large;">«Kuis nii ei maksa enam?!» karjus Vanapagan kord-korralt ikka suuremas imestuses, mis muutus juba ärevuseks. «Ta on ju kahe poolt alla kirjutatud, üksi ei saa ometi niisugust lepingut muuta.»</span></div></blockquote>
<br />
Nõnda kirjutas A. H. Tammsaare oma viimase romaani «Põrgupõhja uus Vanapagan» (1939) n-ö eelmängus.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-23253517700592362262012-08-25T14:08:00.000+03:002012-08-31T22:23:56.464+03:00Kes oli Shakespeare?Loojal on elu ja on looming ning need kaks asja omavahel eriti ei kohtu, aga lihtrahvas sellest tea, sest kuidas muidu saaks vohada elulookirjanduse äri.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLyJXscd-uNK6fRpgbt9c8Vn-yySZhKEN8tYnihKsI5W9Fn6FfzyQzNfxETLA8E9huTRPPxwJoIdu10p-0_oPa7DFuirGkvYkM7T3skyyDRrQrlGMNABrK2P_6U0JjGOBFJ4sSGHzLpb1X/s1600/Shakespeare.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLyJXscd-uNK6fRpgbt9c8Vn-yySZhKEN8tYnihKsI5W9Fn6FfzyQzNfxETLA8E9huTRPPxwJoIdu10p-0_oPa7DFuirGkvYkM7T3skyyDRrQrlGMNABrK2P_6U0JjGOBFJ4sSGHzLpb1X/s1600/Shakespeare.jpg" /></a></div>
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;">
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;">
<span style="font-size: large;">Kes oli Shakespeare? Me suurt ei tea, aga need detailid, mis me teame, on väga ebahuvitavad. Salakütt, kes vastu tahtmist abiellus endast vanema naisega, põgenes ta juurest Londonisse, tuli tagasi Stratfordi ja suri ära. Mis selles huvitavat on? Tema elu ei aita meil ta teoseid paremini mõista.</span></div>
</blockquote>
<br />
See tsitaat on võetud heast ja üsna mitmekülgsest juubeliintervjuust «<a href="http://www.epl.ee/news/arvamus/mihhail-lotman-karta-on-mugavam-kui-julgeda.d?id=64870016">Mihhail Lotman: karta on mugavam kui julgeda</a>».Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-48524216043344556862012-08-24T14:05:00.003+03:002014-05-31T13:43:36.923+03:00Looja asi pole jagada allkirjuLoen juba pool aastat Vaapo Vaheri raamatut «Kino on saatan, kes imeb su rinda: Vene kino katekismus» (2009) – mitte et raamat igav ja halb oleks, aga sellist kaheleheküljelistest sutsakatest koosnevat tüsedat köidet on minuarust üsna võimatu jutuka kombel järjest lugeda. Täna hommikul jõudsin leheküljele 260 ja seal oli tore lõik Eesti filmikunsti asjus.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgaNji5pb3Ze7YpWNCcNx-pwKhB7aMXBoMS9IrCB2RceofeJO6GvtbB0nT_k397W-Ki2gZZRYpsi3aT69CEa-QBJpo7zzmDwkSZvFNkyNx5XbhpC0_fFgJNo1Cix2BhGDFC24_OEIV1ovPP/s1600/Kino+on+saatan,+kes+imeb+su+rinda.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgaNji5pb3Ze7YpWNCcNx-pwKhB7aMXBoMS9IrCB2RceofeJO6GvtbB0nT_k397W-Ki2gZZRYpsi3aT69CEa-QBJpo7zzmDwkSZvFNkyNx5XbhpC0_fFgJNo1Cix2BhGDFC24_OEIV1ovPP/s320/Kino+on+saatan,+kes+imeb+su+rinda.png" width="240" /></a></div>
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;">
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;">
<span style="font-size: large;">Eesti nõrguke filmiloome ei üritagi linale manada realistlikke, aktuaalseid ja ärevaid sotsiaalseid käärimisi, mis paneks proovile eestlase psühhofüüsika, avaks psühhogeenseid foone. Justkui eestlase hinges ei hõõgukski võõrviha, venehirm, kaitserefleksid, justkui siinne muulaste ühiskond ei tukslegi psühhosurutuses, mis paiskab neid narkouima ja kriminaalsesse raevu. Justkui meie ühiskonnas ei põrkukski ega seguneks eri kihtide psühholoogilised ja sotsiaalsed väljad ning aurad, sigitades vaimseid paradokse. Looja asi pole jagada allkirju poliitilistele avaldustele, tema kohus on valada oma ängid kunstivormi.</span></div>
</blockquote>
<br />
See tsitaat on teine lõik Vaapo Vaheri kirjatükist «Surematu Danila», mis lahkab filmi «Vend» (<i>Брат</i>, 1997) fenomeni.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-2549581845955198152012-04-10T22:55:00.000+03:002012-08-24T13:38:50.660+03:00Eesti filmi tulevikLoen praegu Vaapo Vaheri raamatut «Kino on saatan, kes imeb su rinda: Vene kino katekismus» (2009) ning sealt jäi silma alljärgnev ütlemine...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioqL0jTwOplHndKbG5t45IdJAT0HRR6BRK_zXBDxfWdCPfa5Jk7Px4EjLbGsQU-9FP1ATcCA8_83QZNvRQ-V_M2EAvDXnE-q27c0JiZgIJK8tJRR2HkKcRsLQ6wDQukm4i0ixkJzLnzcmm/s1600/Aleksandr+Bashirov.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEioqL0jTwOplHndKbG5t45IdJAT0HRR6BRK_zXBDxfWdCPfa5Jk7Px4EjLbGsQU-9FP1ATcCA8_83QZNvRQ-V_M2EAvDXnE-q27c0JiZgIJK8tJRR2HkKcRsLQ6wDQukm4i0ixkJzLnzcmm/s200/Aleksandr+Bashirov.jpg" width="182" /></a></div>
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;">
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;">
<span style="font-size: large;">Probleem on muidugi ajutine, paari tuhande aasta pärast kujuneb välja ka eesti kino. Võib-olla leiab Eesti galaktikavahelises kontaktis oma tõelise ja õige koha — justnagu ÜRO või UNESCO liige.</span></div>
</blockquote>
<br />
Sedamoodi nägi talle omasel moel Eesti filmi tulevikku Aleksandr Baširov. Tunnistan, et kuigi ma seda tüüpi filmides alati naudin, pidin ma nime ja näo kokkuviimiseks siiski guuglit kiusama.<br />
<br />
Vaapo Vaheri kirjatükk «Kahe peaga näitleja-kulturist» ilmus algselt nädalalehes «Sirp» (2.09.2005) ja <a href="http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=5499&catid=4&Itemid=3&issue=3089">seda saab ka wõrgust lugeda</a> ning täpsemalt näha, et millises kontekstis ülalolevat öeldi.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-11505478025985840292012-02-17T11:10:00.000+02:002012-08-27T11:38:41.102+03:00Miks tähtsatel inimestel on suured majad?<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtczps954fpQQaCwD1B8Smh0dZ4PcfYtVIWTBi4Nk39hskz6L5C3cAI3Dg-akHKNONekTRFk28iiphAOJHcA14819c2awXaaXTDjNif2BvdXZOTAC6l102a5fwQ4v6M9YRx9Dxw6EXcDTa/s1600/Roheliste+lippude+reservaat+%282012%29.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtczps954fpQQaCwD1B8Smh0dZ4PcfYtVIWTBi4Nk39hskz6L5C3cAI3Dg-akHKNONekTRFk28iiphAOJHcA14819c2awXaaXTDjNif2BvdXZOTAC6l102a5fwQ4v6M9YRx9Dxw6EXcDTa/s320/Roheliste+lippude+reservaat+%282012%29.jpg" width="208" /></a></div>Ulme on üks elukauge kirjandus ja reaalse eluga pole sel mingit pistmist...<br />
<br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">«Siis ütlete ehk mulle ka, miks tähtsatel inimestel on nii suured majad?»</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">«Kuhu nad muidu kõik oma kapid luukeredega ära mahutaksid?» küsisin irvitades.</span></div></blockquote><br />
See dialoog pärineb Tiit Tarlapi värskeltilmunud romaanist «Roheliste lippude reservaat».Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-12302927018913447132012-02-03T12:40:00.001+02:002012-02-03T12:42:27.572+02:00Millist lehte keegi loebAjakirjandus on selline ala, milles igaüks end asjatundjaks peab. Kuna ma olen lehetegemist omajagu ka seestpoolt näinud, siis võin öelda, et paljud neist arvamustest on enam kui võhiklikud.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSY3NQKTbeAMqWezeh5qtSfXsgWm6aNbrMGMWTiBUZ89o9CdelHSSxAuSNOI-o4vGYhQ9UWQfUSc0_kjGjDTeYO-y4vWbHTDXGO83xEqjA-OTA0m4BYVfXFOdo9a81cTAQLczTfAfislIw/s1600/Allar+J6ks+%28by+Tairo+Lutter%29.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSY3NQKTbeAMqWezeh5qtSfXsgWm6aNbrMGMWTiBUZ89o9CdelHSSxAuSNOI-o4vGYhQ9UWQfUSc0_kjGjDTeYO-y4vWbHTDXGO83xEqjA-OTA0m4BYVfXFOdo9a81cTAQLczTfAfislIw/s320/Allar+J6ks+%28by+Tairo+Lutter%29.png" width="227" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Ühe targa mehe sõnu laenates võib naljaga pooleks öelda, et Postimeest loevad need, kes juhivad riiki. Eesti Päevalehte loevad need, kes juhtisid riiki siis, kui meil veel hästi läks. Äripäeva loevad need, kes töötavad nende alluvuses, kes omavad riiki. Ja Õhtulehte loevad need, kes teavad, kuidas riiki juhtida.</span></div></blockquote><br />
Kirjakoht pärineb vandeadvokaat <a href="http://www.ohtuleht.ee/462127">Allar Jõksi intervjuust</a> ning minu meelest on see vaimukas ja vägagi tabav.<br />
<br />
Intervjuu tegi Rando Tooming ja ilmus see «Õhtulehes». Foto autor on Tairo Lutter.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-72221404747739639022012-01-13T23:31:00.001+02:002012-02-03T12:43:26.832+02:00Kus elab alatus?Tänane tormine ilm on otsekui loodud nn gooti romaanide lugemiseks. Ühest taolisest siis ka uue aasta esimene tsitaat.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj59eTPKIYTVsMTzbf-mwOz0H9W1e8lLu10QUtD6UIQFV0bjhyphenhypheneQxIk1-z_MMXursZ9KshzAzntuBeu1ke4PYaFtARdHGAsX5UKzFxJGMFmYOm1MMsB0nLFI0tPS2pc0MCsHuRkLkFD65-Q/s1600/Kuningas+Stahhi+ajujaht.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj59eTPKIYTVsMTzbf-mwOz0H9W1e8lLu10QUtD6UIQFV0bjhyphenhypheneQxIk1-z_MMXursZ9KshzAzntuBeu1ke4PYaFtARdHGAsX5UKzFxJGMFmYOm1MMsB0nLFI0tPS2pc0MCsHuRkLkFD65-Q/s320/Kuningas+Stahhi+ajujaht.jpg" width="206" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Гэта ноч прынесла мне разгадку аднаго цiкавага пытання, якое выявiлася зусiм нецiкавым, калi не лiчыць таго, што я лiшнi раз пераканаeся e тым, што подласць жыве i e дурных, добрых, наогул, душах.</span></div></blockquote><br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Järgmine öö andis vastuse ühele mind huvitavale küsimusele, mis osutus sootuks ebahuvitavaks. Veendusin veel kord, et alatus elab rumalate inimeste üldiselt heades südametes.</span></div></blockquote><br />
Kirjakoht pärineb valgevene kirjaniku Vladzimir Karatkevitši (1930–1984) romaanist «Kuningas Stahhi ajujaht» (<i>Дзiкае паляванне караля Стаха</i>, 1964, ek 1983). Romaani on eesti keelde tõlkinud Laine Soe, kuid kahjuks on tegu kaudtõlkega vene keelest.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-23261444955538854772011-11-22T22:40:00.001+02:002012-01-13T23:49:21.270+02:00Vanem kui ta kingadKirjutasin kunagi oma ulmeblogis: «Või siis jutu algus, kus võrreldakse Brek Linari ja ta kingade vanust – see oleks kui näidisalgus heale jutule.»<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWzsAGDXE4PdIfTwIEZyz7kIUnt935jHNocPaBYnLoAUqny0N30F0szuvzsvrdrVxSU_fFjWZrNE2KIi_SkTP6_up85GUD6uLME4brwex__7Y6LPUa-xqta6zoBJUbyD504LQj48RuNcCC/s1600/Podarki+Semilirand6+%28Vladimir+Ljubarov%29.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWzsAGDXE4PdIfTwIEZyz7kIUnt935jHNocPaBYnLoAUqny0N30F0szuvzsvrdrVxSU_fFjWZrNE2KIi_SkTP6_up85GUD6uLME4brwex__7Y6LPUa-xqta6zoBJUbyD504LQj48RuNcCC/s400/Podarki+Semilirand6+%28Vladimir+Ljubarov%29.jpg" width="242" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Брек Линар был гораздо старше своих башмаков, но редкий человек смог бы определить это с первого взгляда.</span></div></blockquote><br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Brek Linar oli kõvasti vanem kui ta kingad, aga oli vähe inimesi, kes oleks seda esmamulje põhjal arvata suutnud.</span></div></blockquote><br />
Sellise lausega algab Boriss Rudenko jutt «Semiliranda kingid» (<i>Подарки Семилиранды</i>, 1985) ja kuna ma ei suutnud vastu panna, siis tõlkisin selle muheda lause ja panin siia blogisse. Keda see jutt rohkem huvitab, siis ulmeblogi <a href="http://ulmeseosed.blogspot.com/2009/03/boriss-rudenko.html">postituse leiab siit</a>.<br />
<br />
Vladimir Ljubarovi tehtud pilt aga illustreeris jutu esmatrükki ajakirjas «Himija i žizn».Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-71004901665684901822011-11-04T23:29:00.001+02:002012-01-13T23:52:08.139+02:00Ta on ameeriklaneTäna näikse välismaal olevat miski püha või (kooli)vaheaeg, sest paljud telekanalid näitavad erilise innuga koolinoorte kiimakomöödiaid.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhT2k4srHHqA9fJ2HwHZicizJVO9XyGJGys0SpTvznpR9aWbMItucpcpHnFdvxJuLVMSf0MlzRIYViuCbP39XUfuQNx3Fe5nAY4EYFSuDu_y0FfeLxNV9GULztj2EH0homheW44ehJO6Lzr/s1600/Eurotrip+-+Vandersexxx+01.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="172" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhT2k4srHHqA9fJ2HwHZicizJVO9XyGJGys0SpTvznpR9aWbMItucpcpHnFdvxJuLVMSf0MlzRIYViuCbP39XUfuQNx3Fe5nAY4EYFSuDu_y0FfeLxNV9GULztj2EH0homheW44ehJO6Lzr/s320/Eurotrip+-+Vandersexxx+01.jpg" width="320" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">He is American. How sad for you to grow up in a country that was founded by prudes. A country overrun with crime and illiteracy. A country where a man is forced to make sex to only one woman at a time and one must learn the woman's name beforehand. </span></div></blockquote><br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Ta on ameeriklane. Küll on kurb kasvada riigis, mille on rajanud variserid. Riigis, kus lokkab kuritegevus ja kirjaoskamatus. Riigis, kus mees tohib seksida vaid ühe naisega korraga ja isegi siis tuleb kõigepealt naise nime küsida.</span></div></blockquote><br />
Sellise sõnavõtuga esines Madame Vandersexxx (ehk Lucy Lawless) ja tegi ta seda maailma parimas koolinoorte kiimakomöödias «EuroTrip» (2004).Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-25348290007098274542011-11-01T23:20:00.002+02:002012-01-13T23:52:51.199+02:00Sinu keel on minu vaenlaneTäna siis jätk <a href="http://tsitaadiblogi.blogspot.com/2011/09/ma-taitsa-huviga-ootan-et-millal-meil.html">ühele varasemale tsitaadile</a>...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDal60W9DQuI2Wdwg6Jbb1UAyXKyq43v5Ln-Y0CjR0OPq7y_REPXKDWIEIVehCJYH_4qDyP5o_rHa1jcdmTNKTKcGa4urJazoMkMrhC72cHOll_aLEQ7fKwmwqZbFaCmZ5FqVnh8-JK1sg/s1600/Raske+on+olla+jumal+-+k%25C3%25A4skijad.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDal60W9DQuI2Wdwg6Jbb1UAyXKyq43v5Ln-Y0CjR0OPq7y_REPXKDWIEIVehCJYH_4qDyP5o_rHa1jcdmTNKTKcGa4urJazoMkMrhC72cHOll_aLEQ7fKwmwqZbFaCmZ5FqVnh8-JK1sg/s320/Raske+on+olla+jumal+-+k%25C3%25A4skijad.jpg" width="182" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">— ... А если язык простолюдина лижет не тот сапог, — громко говорил он, — то язык этот надлежит удалить напрочь, ибо сказано: «Язык твой — враг мой»...</span></div></blockquote><br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">«... Kui aga lihtmehe keel lakub vale saabast,» rääkis ta valjusti edasi, «siis tuleb see keel kehast lahutada, sest öeldud on: «Sinu keel on minu vaenlane...»»</span></div></blockquote><br />
Tabav kirjakoht pärineb vendade Strugatskite kultusromaanist «Raske on olla jumal» (<i>Трудно быть богом</i>, 1964, ek 1968). Eesti tõlke autoriks on Maiga Varik ja sealtsamast pärineb ka Heldur Viirese illustratsioon.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-18601510470868137842011-10-31T20:08:00.003+02:002012-02-03T12:44:31.433+02:00Psühhopaadid ja krimikirjanikudPärast pikemat pausi on tore end käima joosta ühe lustliku ja literatuurse tsitaadiga olematult kirjanikult.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFVvhNPFGnFAMpwmnMpYEnTd1yvTF90ADQPi9n8h2D5mWPioy7CLPOeuMABpboq8Qesm_kJ1NHWnf77M_9jhhrGnaKzpbfENeRqHsuuxDib2Y_VLAlrTtsCbCdKZdlK6ePwab5JUksqh-F/s1600/Castle+-+Heat+Wave.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFVvhNPFGnFAMpwmnMpYEnTd1yvTF90ADQPi9n8h2D5mWPioy7CLPOeuMABpboq8Qesm_kJ1NHWnf77M_9jhhrGnaKzpbfENeRqHsuuxDib2Y_VLAlrTtsCbCdKZdlK6ePwab5JUksqh-F/s320/Castle+-+Heat+Wave.jpg" width="242" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">There are two kinds of folks who sit around thinking about how to kill people: psychopaths and mystery writers. I'm the kind that pays better. Who am I?</span></div></blockquote><br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">On kaks inimtüüpi, kes pidevalt tapmisele mõtlevad — psühhopaadid ja krimikirjanikud. Mina olen nende hulgast, kes paremini teenivad. Kes ma siis olen? </span></div></blockquote><br />
Nende Nathan Fillioni (1971–) öeldud küüniliste sõnadega algab telesarjas «Castle» (2009–) praktiliselt iga osa. Siinne eesti tõlge on minu tehtud ning see peaks erinema sellest, mida telekas näidatakse.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-89976847235856946322011-09-06T23:57:00.005+03:002012-01-13T23:51:49.795+02:00Sul on paremad relvadMõnikord mulle tundub, et arukaid mõtteid saab USA telesarjas öelda vaid pahalane... näiteks mõrtsukalik vampiir...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjRxEzSAdXbIgT4MTJYBB-cFsFaopi9cnJmBNglbHxT6MTIqEZj4bg4lveVo0Ns-w_XysjTvrYXCT0-VmjmN296SniyJVfMDm8p90NM_eQRVvDdWdvqLLFjIRQ3JA_O63iSs6cMCWQXGZw/s1600/Spike+-+Pangs.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjRxEzSAdXbIgT4MTJYBB-cFsFaopi9cnJmBNglbHxT6MTIqEZj4bg4lveVo0Ns-w_XysjTvrYXCT0-VmjmN296SniyJVfMDm8p90NM_eQRVvDdWdvqLLFjIRQ3JA_O63iSs6cMCWQXGZw/s320/Spike+-+Pangs.jpg" width="229" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">You came in and you killed them and you took their land. That's what conquering nations do. That's what Caesar did, and he's not going around saying, "I came, I conquered, I felt really bad about it." The history of the world is not people making friends. You had better weapons, and you massacred them. End of story.</span></div></blockquote><br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Te tulite ja lõite nad maha ja võtsite nende maa. Nagu vallutajad ikka teevad. Nagu Caesar tegi ning ta ei käinud ringi ja ei seletanud: «Ma tulin, ma vallutasin, ma tunnen sügavat kahetsust.» Maailma ajalugu ei ole sõprade leidmine. Sul on paremad relvad ja sa notid nad maha. Kogu lugu.</span></div></blockquote><br />
Nõnda sõnastas indiaaniküsimuse James Marstersi (1962–) mängitud vampiir Spike telesarja «Buffy the Vampire Slayer» (1997–2003) neljanda hooaja kaheksandas osas «Pangs» (1999). Eesti tõlge on minu tehtud.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-80649158085341259122011-09-05T18:19:00.002+03:002012-01-13T23:53:37.877+02:00Lihtrahva keelMa täitsa huviga ootan, et millal meil mõni n-ö käskija taolise mõtteteraga esineb... ilmselt jäängi ootama... mitte et neil ülbusest või ignorantsist vajaka jääks... lihtsalt mõistus ja sõnaseadmise oskus ei küüni...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDal60W9DQuI2Wdwg6Jbb1UAyXKyq43v5Ln-Y0CjR0OPq7y_REPXKDWIEIVehCJYH_4qDyP5o_rHa1jcdmTNKTKcGa4urJazoMkMrhC72cHOll_aLEQ7fKwmwqZbFaCmZ5FqVnh8-JK1sg/s1600/Raske+on+olla+jumal+-+k%25C3%25A4skijad.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDal60W9DQuI2Wdwg6Jbb1UAyXKyq43v5Ln-Y0CjR0OPq7y_REPXKDWIEIVehCJYH_4qDyP5o_rHa1jcdmTNKTKcGa4urJazoMkMrhC72cHOll_aLEQ7fKwmwqZbFaCmZ5FqVnh8-JK1sg/s320/Raske+on+olla+jumal+-+k%25C3%25A4skijad.jpg" width="182" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Язык простолюдина должен знать свое место. Бог дал простолюдину язык вовсе не для разглагольствований, а для лизания сапог своего господина, каковой господин положен простолюдину от века...</span></div></blockquote><br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Lihtrahva keel peab oma kohta teadma. Ega issand ei andnud lihtrahvale keelt targutamiseks, vaid oma käskija saabaste lakkumiseks, käskijad aga on seatud lihtrahva üle igavesest ajast igavesti...</span></div></blockquote><br />
Tabav kirjakoht pärineb vendade Strugatskite kultusromaanist «Raske on olla jumal» (<i>Трудно быть богом</i>, 1964, ek 1968). Eesti tõlke autoriks on Maiga Varik ja sealtsamast pärineb ka Heldur Viirese illustratsioon.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-22610211404343550652011-09-04T17:18:00.004+03:002012-01-13T23:54:34.696+02:00Ideaalne masinSageli on arutletud, et mis teeb mingi asja ideaalseks ... ideaalse masina teemal pole mõtet enam arutleda, sest teada on, et...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVlDddLDxoaLyQrwcdRdfhGEiEfRNe1Aou9MW0ycPnk3GiIe5tR3co87loqxbr__Wgk9yDo-ZctWWw_-TkmqMBmWXmAco3khELHm2pWOyB28rsm4zokelI5TSDhnqnphvBwP3zmip0rLL7/s1600/The+City+and+the+Stars+%25281981+eesti%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVlDddLDxoaLyQrwcdRdfhGEiEfRNe1Aou9MW0ycPnk3GiIe5tR3co87loqxbr__Wgk9yDo-ZctWWw_-TkmqMBmWXmAco3khELHm2pWOyB28rsm4zokelI5TSDhnqnphvBwP3zmip0rLL7/s320/The+City+and+the+Stars+%25281981+eesti%2529.jpg" width="205" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">No machine may contain any moving parts.</span></div></blockquote><br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Ühelgi masinal ei tohi olla ühtki liikuvat osa.</span></div></blockquote><br />
Arthur C. Clarke (1917–2008) on ideaalse masina teemalise tõe sõnastanud sedavõrd säravalt oma romaanis «Linn ja tähed» (<i>The City and the Stars</i>, 1956, ek 1981) ning eesti keelde tõlkis selle Ralf Toming.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-31470191896542712862011-09-01T23:10:00.004+03:002012-01-14T00:00:30.558+02:00Siis näeb peaaegu igaüksTuleb tunnistada, et ma ei ole eriti salliv kõikvõimalike parasogade asjus ning järgnev kirjakoht annab suurepäraselt edasi minu suhtumise taolistesse tegelastesse ja nende uuringutesse.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhAis4039Pqf5y4V6oxy57MyAP_q8Toi6pWPzrkSqwnD8yP9LoMcn0FHE2qQjgmum5YFxK8XSgrTt5b6aPWzmdhGeuuT_kuQrOd3uprs81-pr4AbFagi7YECEURC_3dylphN-Wd-B6Bbk7/s1600/Soshinskaja+-+Vaeseke.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhAis4039Pqf5y4V6oxy57MyAP_q8Toi6pWPzrkSqwnD8yP9LoMcn0FHE2qQjgmum5YFxK8XSgrTt5b6aPWzmdhGeuuT_kuQrOd3uprs81-pr4AbFagi7YECEURC_3dylphN-Wd-B6Bbk7/s320/Soshinskaja+-+Vaeseke.jpg" width="280" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">— Хоть нашли чего? — спросил Руслан.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">— А кто их поймет? Чуть стемнеет, начинают видеть. То один, то другой. А совсем темно станет, так каждый второй видит.</span></div></blockquote><br />
<br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">«Kas on vähemalt midagi nähtud?» küsis Ruslan.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">«Kes neist aru saab! Kui hämaraks läheb, hakkavad nägema. Kord üks, kord teine. Ja kui päris pimedaks läheb, siis näeb peaaegu igaüks.»</span></div></blockquote><br />
See suurepärane vestlus toimus Kiira Sošinskaja (1933–) jutus «Vaeseke» (<i>Бедолага</i>, 1966, ek 1976) ning selle pisikeses taigajärves elava «meremao» loo tõlkis eesti keelde Juhan Nurme.<br />
<br />
Ülaolev pilt illustreeris jutu esmatrükki ning mul on suuri kahtlusi, et pildi autoriks on samuti Kiira Sošinskaja.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-46197986939592594782011-08-31T23:58:00.014+03:002012-01-13T23:58:39.529+02:00Klassikaline moodusMa ei tea isegi miks, aga miskipärast meenus täna mulle see jutt...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7BnZi2m_5SAyVQi1_4NfAPwoe4eLk7gQW4aGcsFZGXhbzOBXaye-Xj4LcIMq-lmONmH76e3y9rld6IF6XPjEkgL63H_SJS5kjy6Z6bI3jburtSZFUpjmc8Aoh1bxJ4OWToa7NQMI4hydv/s1600/Hirmu+v%25C3%25B6%25C3%25B6nd+%2528N6mm%2526Co%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7BnZi2m_5SAyVQi1_4NfAPwoe4eLk7gQW4aGcsFZGXhbzOBXaye-Xj4LcIMq-lmONmH76e3y9rld6IF6XPjEkgL63H_SJS5kjy6Z6bI3jburtSZFUpjmc8Aoh1bxJ4OWToa7NQMI4hydv/s320/Hirmu+v%25C3%25B6%25C3%25B6nd+%2528N6mm%2526Co%2529.jpg" width="201" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">The classical technique is to pump you full of tranquilizers and confine you to bed for a year or so. Gradually your mind would knit together. Long job, boring for you and everybody else.</span></div></blockquote><br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Klassikaline moodus oleks teid rahusteid täis pumbata ja umbes aastaks voodisse aheldada. Vähehaaval korjaks teie mõistus end kokku. Pikk töö, tülikas nii teie kui kõigi teiste jaoks.</span></div></blockquote><br />
Tsitaat J. G. Ballardi (1930–2009) jutust «Hirmu vöönd» (<i>Zone of Terror</i>, 1960, ek 1993). Tõlkinud Mario Kivistik.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-23113542687580814462011-08-29T17:44:00.004+03:002012-02-03T12:44:16.680+02:00Seadus – see olen minaMa ikka oskan! Tegelikult pidi see postitus ilmuma paar-kolm päeva tagasi, ehk juba reedel, aga elu tegi omad muutused ning uuesti blogima sain ma alles nüüd... aga täna olid n-ö valimised...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFvmiW60cmWRM7zKC_r-7uRgznkfV3pQXYqr-5SlyjxGL4FH7gykfXk-b0mbTUe6Ckkw-XtJW2S5sgavF9ChTbk9rf2a2enn-tZz9yHFdhhG7jPslk0YoveVoQyPXC0i8-HobH7klsWdHz/s1600/Chandler+-+Naine+j%25C3%25A4rves.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFvmiW60cmWRM7zKC_r-7uRgznkfV3pQXYqr-5SlyjxGL4FH7gykfXk-b0mbTUe6Ckkw-XtJW2S5sgavF9ChTbk9rf2a2enn-tZz9yHFdhhG7jPslk0YoveVoQyPXC0i8-HobH7klsWdHz/s320/Chandler+-+Naine+j%25C3%25A4rves.JPG" width="202" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">"Are you Sheriff Patton?"</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">"Constable and deputy sheriff. What law we got to have around here I'm it. Come election anyways. There's a couple of good boys running against me this time and I might get whipped. Job pays eighty a month, cabin, firewood and electricity. That ain't hay in these little old mountains."</span></div></blockquote><br />
<br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">«Kas teie olete šerif Patton?»</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">«Konstaabel ja abišerif. Nii palju kui meil siinkandis seadust on, mina see olen. Vähemalt järgmiste valimisteni. Seekord on mul vastas paar tublit poissi ja ma võin lüüa saada. Kaheksakümmend dollarit kuus, onn, tulepuud ja elekter. See on siin meie vanades mägedes tükk asja.»</span></div></blockquote><br />
Allikaks Raymond Chandleri (1888–1959) romaan «Naine järves» (<i>The Lady in the Lake</i>, 1943, ek 1982), mis Ralf Tominga tõlkes oli mul koolipõlves ka esmatutvuseks nn karmi koolkonna krimikirjandusega.<br />
<br />
Muideks, selle romaani eesti väljaande korralikku kaanepilti ma wõrgus pole näinud... kel vaja, võib nüüd siit blogist võtta... tõsi, mu kodune eksemplar on üsna kapsastunud, aga eks see ole pildilt näha...Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-55922100233317342422011-08-25T23:43:00.002+03:002012-01-13T23:57:38.119+02:00Hullem kui viiruslik gripp<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVcGDm9LRFiNCWhjlsUnEvkYbuRVDUkHspReaLS92XfBjzZ-C3R-lmkOD-7XFDYCuWZz_1LSx6DGBsuhnCNV-FRLpAmAozN_ArtW7s7Zm94j7TbGjsh17e8Z4Fq7Ywx4Sh3VPqqPL0EDq4/s1600/Mehed+ei+nuta+DVD.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVcGDm9LRFiNCWhjlsUnEvkYbuRVDUkHspReaLS92XfBjzZ-C3R-lmkOD-7XFDYCuWZz_1LSx6DGBsuhnCNV-FRLpAmAozN_ArtW7s7Zm94j7TbGjsh17e8Z4Fq7Ywx4Sh3VPqqPL0EDq4/s320/Mehed+ei+nuta+DVD.jpg" width="227" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Ma kordan veel kord, et hullemini kui viiruslik gripp hakkab meid kummitama unetustõbi. Unetusega kaasneb närvilikus, üldfüüsiline kurnatus, mis ühiskonna terve liikme võivad muuta passiivseks ja loiuks. Või vastupidi unetu käitumises hakkavad ilmnema hüsteerilis-neurootilised nähud millega pahatihti kaasneb mälutegevuse taandareng. Ka unetute söögiisuga ei ole kõik korras, neid iseloomustab söögiisu täielik puudumine või taltsutamatu aplus. Ebaterve õhkkond perekonnas põhjustab laste õppeedukuse järsu languse. Unetute abikaasad lahkuvad nende juurest või muutuvad lihtsalt unisteks.</span></div></blockquote><br />
Ma lihtsalt ei suutnud end talitseda ja panin siia blogisse veel ühe lõigu filmi «Mehed ei nuta» (1968) käsikirjast. Luban, et sel kuul (vähemasti) ma seda filmi enam ei tsiteeri.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-44534118798349304162011-08-24T23:58:00.042+03:002012-01-13T23:58:06.010+02:00Ta on saatanast!Viimastel päevadel on siin ja seal ning erinevatel põhjustel ikka ja jälle seda filmi tsiteeritud või selle üle ilgutud... nagu seda ikka on tehtud ja tehakse.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhirbNpIgTX9K0xxOKIRB1xOzFXOeKcVDEeznpdTnlbXyO4uXuOaxXM3r7B5OOKKWf8AkHaKoC3tBIu2sxZ2nibF67FDUbEJzM7R-KFbRlIs3uCG95NkqMVitv2QeFHoc8hyphenhyphenOfAis_sF8t-/s1600/Viimne+reliikvia+DVD.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhirbNpIgTX9K0xxOKIRB1xOzFXOeKcVDEeznpdTnlbXyO4uXuOaxXM3r7B5OOKKWf8AkHaKoC3tBIu2sxZ2nibF67FDUbEJzM7R-KFbRlIs3uCG95NkqMVitv2QeFHoc8hyphenhyphenOfAis_sF8t-/s320/Viimne+reliikvia+DVD.jpg" width="230" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">MUNK 1: Mis sitikas see ikkagi võiks olla?</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">MUNK 3: Vend Hieronymus tunneb pühakirja kõige paremini, las tema ütleb.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">VEND HIERONYMUS: Jumala poolt loodud elajate hulgas ei ole teda üles tähendatud.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">MUNK 4: Tähendab, ta on saatanast!</span></div></blockquote><br />
<br />
Hurmavalt vaimne vestlus filmist «Viimne reliikvia» (1969) ning ega rohkem polegi lisada...Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-89498955023329459532011-08-23T23:38:00.008+03:002012-01-13T23:49:58.128+02:0023. Augusti Eest!Kuna täna oli 23. august (loe: MRP aastapäev), siis meenus mulle üks nõuka-aegne romaan, kus see kuupäev kenasti kirjas ja kontekstis oli.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0rmzypMyfi0y2C0QfrKNmAZGkAQ2fD5F2SKIYz07RaxJHEpCKqhgWjDryWSjuWLLWhzDDhiqkzTgwHx1mriBqFHUZ8ZyDXamzSh4EM6aDripNbLS4sIpTfT7RYPW-lDhZi_PSo3xSm4SK/s1600/Adamov+-+Kahe+ookeani+saladus.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0rmzypMyfi0y2C0QfrKNmAZGkAQ2fD5F2SKIYz07RaxJHEpCKqhgWjDryWSjuWLLWhzDDhiqkzTgwHx1mriBqFHUZ8ZyDXamzSh4EM6aDripNbLS4sIpTfT7RYPW-lDhZi_PSo3xSm4SK/s320/Adamov+-+Kahe+ookeani+saladus.jpg" width="208" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Комиссар Семин поспевал всюду — бодрый, энергичный, веселый. Он спешил на помощь, где только была нужда в ней, следил за пищей и отдыхом команды и с первого же дня аварийного положения корабля взял на себя одного выпуск в свет ежедневной газеты под странным для постороннего глаза названием: «За 23 августа!» Но это название много говорило сердцам людей из команды «Пионера».</span></div></blockquote><br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Südi, energiline ja reibas komissar Semin jõudis kõikjale. Ta ruttas appi igale poole, kus tema abi vähegi vajati, jälgis, et meeskond korralikult toituks ja puhkaks, ning võttis juba avariiolukorra esimesest päevast alates ainuüksi enese peale iga päev ilmuva seinalehe väljaandmise. See seinaleht kandis pealkirja «23. Augusti Eest!», mis võis kõrvalseisjale tunduda kummalisena, kuid ütles palju «Pioneeri» meeskonnaliikmete südametele.</span></div></blockquote><br />
Tsitaat pärineb Grigori Adamovi (1886–1945) romaanist «Kahe ookeani saladus» (<i>Тайна двух океанов</i>, 1938, ek 1957). Kuigi esmailmumine oli aasta enne MRP-d, tegi autor romaani igal ilmumisel pisut ümber ja ajakajastas ning eesti tõlge on tehtud 1954. aasta väljaandest. Tõlkijaks on Ralf Toming ning selles lühikeses lõigus on kaks üsna rämedat viga – komissari nimi peaks eesti keeles olema Sjomin ja seinalehe nimes on kah suurtähti liiast.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-7926692843912623442011-08-23T13:45:00.003+03:002012-01-14T00:08:02.943+02:00Kartulikoorte söömise aeg on otsasKes ütleb, et tsiteerimist väärivad vaid raamatud ja filmid ja muu igavikuline kraam ... mina seda küll ei väida.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKZKzSe2o5hvvLyx5BvKZjBa9b2sZ0l4w6WXsilIeqISDT0UZhw9N3D0CUpQDQlFe6DH-OCR0g6qsBBpvRRMjlZGzoE9eE5G42T28CcunMVBmAdKBv__VhDpXB8Ex_hxad4FUGYdVBRAKq/s1600/vabaduse+laul.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="146" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKZKzSe2o5hvvLyx5BvKZjBa9b2sZ0l4w6WXsilIeqISDT0UZhw9N3D0CUpQDQlFe6DH-OCR0g6qsBBpvRRMjlZGzoE9eE5G42T28CcunMVBmAdKBv__VhDpXB8Ex_hxad4FUGYdVBRAKq/s200/vabaduse+laul.png" width="200" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Ok, tõrvatilkadest ka. Mind isiklikult häiris liiga suur hulk Aikusid ja Petse, kes olid end õhtupimeduseks lapseks joonud. Ja see kõikjalekanduv lihakärsatamise ving. Selge märk, et kartulikoorte söömise aeg on otsas ja rahval on raha kallist kärsuliha osta. Vat, mida kakskümmend aastat on rahvaga teinud. Kõht kogu aeg tühi, pea täis ja rahakotirauad avali.</span></div></blockquote><br />
Sellised mõtted siis <a href="http://veraprima.wordpress.com/2011/08/22/elust-enesest-vabaduse-laul/">Vabaduse laulu</a> teemalisest blogipostitusest, kirjapanduna <a href="http://veraprima.wordpress.com/about/">veraprima</a> poolt. Ma ise antud üritusel ei käinud ja telekast seda ei vaadanud – seega puudub mul ürituse kohta igasugune arvamus. Kuid konkreetne kirjakoht pani mu itsitama ning selles ütluses on ka laiemat ja meie elu-olu teisigi tahke haaravat üldistust.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-55617990300458896942011-08-22T23:58:00.004+03:002012-01-14T00:07:26.239+02:00Sanatoorium...Ma püüdsin küll endaga võidelda, aga ma pidin siiski järgneva tsitaadi siia üles tähendama...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVcGDm9LRFiNCWhjlsUnEvkYbuRVDUkHspReaLS92XfBjzZ-C3R-lmkOD-7XFDYCuWZz_1LSx6DGBsuhnCNV-FRLpAmAozN_ArtW7s7Zm94j7TbGjsh17e8Z4Fq7Ywx4Sh3VPqqPL0EDq4/s1600/Mehed+ei+nuta+DVD.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVcGDm9LRFiNCWhjlsUnEvkYbuRVDUkHspReaLS92XfBjzZ-C3R-lmkOD-7XFDYCuWZz_1LSx6DGBsuhnCNV-FRLpAmAozN_ArtW7s7Zm94j7TbGjsh17e8Z4Fq7Ywx4Sh3VPqqPL0EDq4/s200/Mehed+ei+nuta+DVD.jpg" width="141" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Sanatoorium... Sanatoorium see on puhkus, baar, naised, muusika! Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!</span></div></blockquote><br />
Need surematud sõnad pärinevad Endel Pärna (1914–1990) suust ja filmist «Mehed ei nuta» (1968).Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-65484314918474858092011-08-21T23:09:00.011+03:002012-01-14T00:06:27.835+02:00Koopainimese käimlanaljad?<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheuwDeswBwmcpRqDupSq5EnlbChE5JnRIxnNpCrSjBnomT1mHn2dy-UIxXjjv-eKopnpmIuH6ICT02JzxFnjMw8bSeewF-wBPO08FMWePrgAKvIptvwErOlsPf-PDceyiC7K_FmokCCbAw/s1600/Intelligentsi+proov.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheuwDeswBwmcpRqDupSq5EnlbChE5JnRIxnNpCrSjBnomT1mHn2dy-UIxXjjv-eKopnpmIuH6ICT02JzxFnjMw8bSeewF-wBPO08FMWePrgAKvIptvwErOlsPf-PDceyiC7K_FmokCCbAw/s320/Intelligentsi+proov.jpg" width="312" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Так и есть: кто-то изнутри с проклятиями барабанил в запертую дверь туалета. Питер рванул дверь, и оттуда, как кот из мешка, вылетел Олег.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">— Это чьи еще шуточки?! — рявкнул он, не давая Питеру опомниться. — Тоже мне развлечение, юмор на на уровне амебы, остроты пещерных сортиров!</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">— Разве они тогда были? — в остолбенении спросил Питер.</span></div></blockquote><br />
<blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Nii oligi: keegi trummeldas seestpoolt vandudes vastu tualettruumi ust — iseenesest väga pentsik seik.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Peter rebis ukse lahti ja nagu kotist pääsenud kass kargas Oleg koridori.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">«Mis naljad need on?» röögatas ta, andmata Peterile aega toibumiseks. «Kah meelelahutus, huumor amööbi tasemel, koopainimese käimlanaljad.»</span></div><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">«Kas käimlad olid tollal olemas?» küsis jahmunud Peter.</span></div></blockquote><br />
See mahlakas lõik pärineb Dmitri Bilenkini (1933–1987) jutust «Intelligentsi proov» (<i>Проверка на разумность</i>, 1972, ek 1976). Illustratsiooni autor on Konstantin Edelštein ning jutu tõlkis eesti keelde Juhan Nurme.Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5873415328761932543.post-34536502717549049532011-08-20T21:20:00.007+03:002012-01-14T00:09:29.289+02:00Sa kuradi lammas<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVcGDm9LRFiNCWhjlsUnEvkYbuRVDUkHspReaLS92XfBjzZ-C3R-lmkOD-7XFDYCuWZz_1LSx6DGBsuhnCNV-FRLpAmAozN_ArtW7s7Zm94j7TbGjsh17e8Z4Fq7Ywx4Sh3VPqqPL0EDq4/s1600/Mehed+ei+nuta+DVD.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVcGDm9LRFiNCWhjlsUnEvkYbuRVDUkHspReaLS92XfBjzZ-C3R-lmkOD-7XFDYCuWZz_1LSx6DGBsuhnCNV-FRLpAmAozN_ArtW7s7Zm94j7TbGjsh17e8Z4Fq7Ywx4Sh3VPqqPL0EDq4/s320/Mehed+ei+nuta+DVD.jpg" width="227" /></a></div><blockquote style="color: #783f04; font-family: "Trebuchet MS",sans-serif;"><div class="MsoNormal" style="text-indent: 0.5in;"><span style="font-size: large;">Ma nõuan... Ma nõuan... Ma kus... kus ma... Ma nõuan viivitamatult... Ma nõuan viivitamatult, et see loom... et see loom pandaks lühema keti otsa. Kas sa tead... Kas sa tead... Kas sa tead, ma olen nii kurat endast välja viidud! Kas sa tead, ma nii viimase piirini viidud, et ma... et ma... et ma... et ma teeks 25 g konjakit. Sa... Sa kuradi lammas ma ütlen.</span></div></blockquote><br />
Selle lõigu vuristas ette Ervin Abeli (1929–1984) mängitud Hüpohondrik filmis «Mehed ei nuta» (1968).Ulmeguruhttp://www.blogger.com/profile/12002174955575753476noreply@blogger.com0