22.11.11

Vanem kui ta kingad

Kirjutasin kunagi oma ulmeblogis: «Või siis jutu algus, kus võrreldakse Brek Linari ja ta kingade vanust – see oleks kui näidisalgus heale jutule.»

Брек Линар был гораздо старше своих башмаков, но редкий человек смог бы определить это с первого взгляда.

Brek Linar oli kõvasti vanem kui ta kingad, aga oli vähe inimesi, kes oleks seda esmamulje põhjal arvata suutnud.

Sellise lausega algab Boriss Rudenko jutt «Semiliranda kingid» (Подарки Семилиранды, 1985) ja kuna ma ei suutnud vastu panna, siis tõlkisin selle muheda lause ja panin siia blogisse. Keda see jutt rohkem huvitab, siis ulmeblogi postituse leiab siit.

Vladimir Ljubarovi tehtud pilt aga illustreeris jutu esmatrükki ajakirjas «Himija i žizn».

4.11.11

Ta on ameeriklane

Täna näikse välismaal olevat miski püha või (kooli)vaheaeg, sest paljud telekanalid näitavad erilise innuga koolinoorte kiimakomöödiaid.

He is American. How sad for you to grow up in a country that was founded by prudes. A country overrun with crime and illiteracy. A country where a man is forced to make sex to only one woman at a time and one must learn the woman's name beforehand.

Ta on ameeriklane. Küll on kurb kasvada riigis, mille on rajanud variserid. Riigis, kus lokkab kuritegevus ja kirjaoskamatus. Riigis, kus mees tohib seksida vaid ühe naisega korraga ja isegi siis tuleb kõigepealt naise nime küsida.

Sellise sõnavõtuga esines Madame Vandersexxx (ehk Lucy Lawless) ja tegi ta seda maailma parimas koolinoorte kiimakomöödias «EuroTrip» (2004).

1.11.11

Sinu keel on minu vaenlane

Täna siis jätk ühele varasemale tsitaadile...

— ... А если язык простолюдина лижет не тот сапог, — громко говорил он, — то язык этот надлежит удалить напрочь, ибо сказано: «Язык твой — враг мой»...

«... Kui aga lihtmehe keel lakub vale saabast,» rääkis ta valjusti edasi, «siis tuleb see keel kehast lahutada, sest öeldud on: «Sinu keel on minu vaenlane...»»

Tabav kirjakoht pärineb vendade Strugatskite kultusromaanist «Raske on olla jumal» (Трудно быть богом, 1964, ek 1968). Eesti tõlke autoriks on Maiga Varik ja sealtsamast pärineb ka Heldur Viirese illustratsioon.