22.11.11

Vanem kui ta kingad

Kirjutasin kunagi oma ulmeblogis: «Või siis jutu algus, kus võrreldakse Brek Linari ja ta kingade vanust – see oleks kui näidisalgus heale jutule.»

Брек Линар был гораздо старше своих башмаков, но редкий человек смог бы определить это с первого взгляда.

Brek Linar oli kõvasti vanem kui ta kingad, aga oli vähe inimesi, kes oleks seda esmamulje põhjal arvata suutnud.

Sellise lausega algab Boriss Rudenko jutt «Semiliranda kingid» (Подарки Семилиранды, 1985) ja kuna ma ei suutnud vastu panna, siis tõlkisin selle muheda lause ja panin siia blogisse. Keda see jutt rohkem huvitab, siis ulmeblogi postituse leiab siit.

Vladimir Ljubarovi tehtud pilt aga illustreeris jutu esmatrükki ajakirjas «Himija i žizn».

4.11.11

Ta on ameeriklane

Täna näikse välismaal olevat miski püha või (kooli)vaheaeg, sest paljud telekanalid näitavad erilise innuga koolinoorte kiimakomöödiaid.

He is American. How sad for you to grow up in a country that was founded by prudes. A country overrun with crime and illiteracy. A country where a man is forced to make sex to only one woman at a time and one must learn the woman's name beforehand.

Ta on ameeriklane. Küll on kurb kasvada riigis, mille on rajanud variserid. Riigis, kus lokkab kuritegevus ja kirjaoskamatus. Riigis, kus mees tohib seksida vaid ühe naisega korraga ja isegi siis tuleb kõigepealt naise nime küsida.

Sellise sõnavõtuga esines Madame Vandersexxx (ehk Lucy Lawless) ja tegi ta seda maailma parimas koolinoorte kiimakomöödias «EuroTrip» (2004).

1.11.11

Sinu keel on minu vaenlane

Täna siis jätk ühele varasemale tsitaadile...

— ... А если язык простолюдина лижет не тот сапог, — громко говорил он, — то язык этот надлежит удалить напрочь, ибо сказано: «Язык твой — враг мой»...

«... Kui aga lihtmehe keel lakub vale saabast,» rääkis ta valjusti edasi, «siis tuleb see keel kehast lahutada, sest öeldud on: «Sinu keel on minu vaenlane...»»

Tabav kirjakoht pärineb vendade Strugatskite kultusromaanist «Raske on olla jumal» (Трудно быть богом, 1964, ek 1968). Eesti tõlke autoriks on Maiga Varik ja sealtsamast pärineb ka Heldur Viirese illustratsioon.

31.10.11

Psühhopaadid ja krimikirjanikud

Pärast pikemat pausi on tore end käima joosta ühe lustliku ja literatuurse tsitaadiga olematult kirjanikult.

There are two kinds of folks who sit around thinking about how to kill people: psychopaths and mystery writers. I'm the kind that pays better. Who am I?

On kaks inimtüüpi, kes pidevalt tapmisele mõtlevad — psühhopaadid ja krimikirjanikud. Mina olen nende hulgast, kes paremini teenivad. Kes ma siis olen?

Nende Nathan Fillioni (1971–) öeldud küüniliste sõnadega algab telesarjas «Castle» (2009–) praktiliselt iga osa. Siinne eesti tõlge on minu tehtud ning see peaks erinema sellest, mida telekas näidatakse.

6.9.11

Sul on paremad relvad

Mõnikord mulle tundub, et arukaid mõtteid saab USA telesarjas öelda vaid pahalane... näiteks mõrtsukalik vampiir...

You came in and you killed them and you took their land. That's what conquering nations do. That's what Caesar did, and he's not going around saying, "I came, I conquered, I felt really bad about it." The history of the world is not people making friends. You had better weapons, and you massacred them. End of story.

Te tulite ja lõite nad maha ja võtsite nende maa. Nagu vallutajad ikka teevad. Nagu Caesar tegi ning ta ei käinud ringi ja ei seletanud: «Ma tulin, ma vallutasin, ma tunnen sügavat kahetsust.» Maailma ajalugu ei ole sõprade leidmine. Sul on paremad relvad ja sa notid nad maha. Kogu lugu.

Nõnda sõnastas indiaaniküsimuse James Marstersi (1962–) mängitud vampiir Spike telesarja «Buffy the Vampire Slayer» (1997–2003) neljanda hooaja kaheksandas osas «Pangs» (1999). Eesti tõlge on minu tehtud.

5.9.11

Lihtrahva keel

Ma täitsa huviga ootan, et millal meil mõni n-ö käskija taolise mõtteteraga esineb... ilmselt jäängi ootama... mitte et neil ülbusest või ignorantsist vajaka jääks... lihtsalt mõistus ja sõnaseadmise oskus ei küüni...

Язык простолюдина должен знать свое место. Бог дал простолюдину язык вовсе не для разглагольствований, а для лизания сапог своего господина, каковой господин положен простолюдину от века...

Lihtrahva keel peab oma kohta teadma. Ega issand ei andnud lihtrahvale keelt targutamiseks, vaid oma käskija saabaste lakkumiseks, käskijad aga on seatud lihtrahva üle igavesest ajast igavesti...

Tabav kirjakoht pärineb vendade Strugatskite kultusromaanist «Raske on olla jumal» (Трудно быть богом, 1964, ek 1968). Eesti tõlke autoriks on Maiga Varik ja sealtsamast pärineb ka Heldur Viirese illustratsioon.

4.9.11

Ideaalne masin

Sageli on arutletud, et mis teeb mingi asja ideaalseks ... ideaalse masina teemal pole mõtet enam arutleda, sest teada on, et...

No machine may contain any moving parts.

Ühelgi masinal ei tohi olla ühtki liikuvat osa.

Arthur C. Clarke (1917–2008) on ideaalse masina teemalise tõe sõnastanud sedavõrd säravalt oma romaanis «Linn ja tähed» (The City and the Stars, 1956, ek 1981) ning eesti keelde tõlkis selle Ralf Toming.

1.9.11

Siis näeb peaaegu igaüks

Tuleb tunnistada, et ma ei ole eriti salliv kõikvõimalike parasogade asjus ning järgnev kirjakoht annab suurepäraselt edasi minu suhtumise taolistesse tegelastesse ja nende uuringutesse.

— Хоть нашли чего? — спросил Руслан.
— А кто их поймет? Чуть стемнеет, начинают видеть. То один, то другой. А совсем темно станет, так каждый второй видит.


«Kas on vähemalt midagi nähtud?» küsis Ruslan.
«Kes neist aru saab! Kui hämaraks läheb, hakkavad nägema. Kord üks, kord teine. Ja kui päris pimedaks läheb, siis näeb peaaegu igaüks.»

See suurepärane vestlus toimus Kiira Sošinskaja (1933–) jutus «Vaeseke» (Бедолага, 1966, ek 1976) ning selle pisikeses taigajärves elava «meremao» loo tõlkis eesti keelde Juhan Nurme.

Ülaolev pilt illustreeris jutu esmatrükki ning mul on suuri kahtlusi, et pildi autoriks on samuti Kiira Sošinskaja.

31.8.11

Klassikaline moodus

Ma ei tea isegi miks, aga miskipärast meenus täna mulle see jutt...

The classical technique is to pump you full of tranquilizers and confine you to bed for a year or so. Gradually your mind would knit together. Long job, boring for you and everybody else.

Klassikaline moodus oleks teid rahusteid täis pumbata ja umbes aastaks voodisse aheldada. Vähehaaval korjaks teie mõistus end kokku. Pikk töö, tülikas nii teie kui kõigi teiste jaoks.

Tsitaat J. G. Ballardi (1930–2009) jutust «Hirmu vöönd» (Zone of Terror, 1960, ek 1993). Tõlkinud Mario Kivistik.

29.8.11

Seadus – see olen mina

Ma ikka oskan! Tegelikult pidi see postitus ilmuma paar-kolm päeva tagasi, ehk juba reedel, aga elu tegi omad muutused ning uuesti blogima sain ma alles nüüd... aga täna olid n-ö valimised...

"Are you Sheriff Patton?"
"Constable and deputy sheriff. What law we got to have around here I'm it. Come election anyways. There's a couple of good boys running against me this time and I might get whipped. Job pays eighty a month, cabin, firewood and electricity. That ain't hay in these little old mountains."


«Kas teie olete šerif Patton?»
«Konstaabel ja abišerif. Nii palju kui meil siinkandis seadust on, mina see olen. Vähemalt järgmiste valimisteni. Seekord on mul vastas paar tublit poissi ja ma võin lüüa saada. Kaheksakümmend dollarit kuus, onn, tulepuud ja elekter. See on siin meie vanades mägedes tükk asja.»

Allikaks Raymond Chandleri (1888–1959) romaan «Naine järves» (The Lady in the Lake, 1943, ek 1982), mis Ralf Tominga tõlkes oli mul koolipõlves ka esmatutvuseks nn karmi koolkonna krimikirjandusega.

Muideks, selle romaani eesti väljaande korralikku kaanepilti ma wõrgus pole näinud... kel vaja, võib nüüd siit blogist võtta... tõsi, mu kodune eksemplar on üsna kapsastunud, aga eks see ole pildilt näha...

25.8.11

Hullem kui viiruslik gripp

Ma kordan veel kord, et hullemini kui viiruslik gripp hakkab meid kummitama unetustõbi. Unetusega kaasneb närvilikus, üldfüüsiline kurnatus, mis ühiskonna terve liikme võivad muuta passiivseks ja loiuks. Või vastupidi unetu käitumises hakkavad ilmnema hüsteerilis-neurootilised nähud millega pahatihti kaasneb mälutegevuse taandareng. Ka unetute söögiisuga ei ole kõik korras, neid iseloomustab söögiisu täielik puudumine või taltsutamatu aplus. Ebaterve õhkkond perekonnas põhjustab laste õppeedukuse järsu languse. Unetute abikaasad lahkuvad nende juurest või muutuvad lihtsalt unisteks.

Ma lihtsalt ei suutnud end talitseda ja panin siia blogisse veel ühe lõigu filmi «Mehed ei nuta» (1968) käsikirjast. Luban, et sel kuul (vähemasti) ma seda filmi enam ei tsiteeri.

24.8.11

Ta on saatanast!

Viimastel päevadel on siin ja seal ning erinevatel põhjustel ikka ja jälle seda filmi tsiteeritud või selle üle ilgutud... nagu seda ikka on tehtud ja tehakse.

MUNK 1: Mis sitikas see ikkagi võiks olla?
MUNK 3: Vend Hieronymus tunneb pühakirja kõige paremini, las tema ütleb.
VEND HIERONYMUS: Jumala poolt loodud elajate hulgas ei ole teda üles tähendatud.
MUNK 4: Tähendab, ta on saatanast!


Hurmavalt vaimne vestlus filmist «Viimne reliikvia» (1969) ning ega rohkem polegi lisada...

23.8.11

23. Augusti Eest!

Kuna täna oli 23. august (loe: MRP aastapäev), siis meenus mulle üks nõuka-aegne romaan, kus see kuupäev kenasti kirjas ja kontekstis oli.

Комиссар Семин поспевал всюду — бодрый, энергичный, веселый. Он спешил на помощь, где только была нужда в ней, следил за пищей и отдыхом команды и с первого же дня аварийного положения корабля взял на себя одного выпуск в свет ежедневной газеты под странным для постороннего глаза названием: «За 23 августа!» Но это название много говорило сердцам людей из команды «Пионера».

Südi, energiline ja reibas komissar Semin jõudis kõikjale. Ta ruttas appi igale poole, kus tema abi vähegi vajati, jälgis, et meeskond korralikult toituks ja puhkaks, ning võttis juba avariiolukorra esimesest päevast alates ainuüksi enese peale iga päev ilmuva seinalehe väljaandmise. See seinaleht kandis pealkirja «23. Augusti Eest!», mis võis kõrvalseisjale tunduda kummalisena, kuid ütles palju «Pioneeri» meeskonnaliikmete südametele.

Tsitaat pärineb Grigori Adamovi (1886–1945) romaanist «Kahe ookeani saladus» (Тайна двух океанов, 1938, ek 1957). Kuigi esmailmumine oli aasta enne MRP-d, tegi autor romaani igal ilmumisel pisut ümber ja ajakajastas ning eesti tõlge on tehtud 1954. aasta väljaandest. Tõlkijaks on Ralf Toming ning selles lühikeses lõigus on kaks üsna rämedat viga – komissari nimi peaks eesti keeles olema Sjomin ja seinalehe nimes on kah suurtähti liiast.

Kartulikoorte söömise aeg on otsas

Kes ütleb, et tsiteerimist väärivad vaid raamatud ja filmid ja muu igavikuline kraam ... mina seda küll ei väida.

Ok, tõrvatilkadest ka. Mind isiklikult häiris liiga suur hulk Aikusid ja Petse, kes olid end õhtupimeduseks lapseks joonud. Ja see kõikjalekanduv lihakärsatamise ving. Selge märk, et kartulikoorte söömise aeg on otsas ja rahval on raha kallist kärsuliha osta. Vat, mida kakskümmend aastat on rahvaga teinud. Kõht kogu aeg tühi, pea täis ja rahakotirauad avali.

Sellised mõtted siis Vabaduse laulu teemalisest blogipostitusest, kirjapanduna veraprima poolt. Ma ise antud üritusel ei käinud ja telekast seda ei vaadanud – seega puudub mul ürituse kohta igasugune arvamus. Kuid konkreetne kirjakoht pani mu itsitama ning selles ütluses on ka laiemat ja meie elu-olu teisigi tahke haaravat üldistust.

22.8.11

Sanatoorium...

Ma püüdsin küll endaga võidelda, aga ma pidin siiski järgneva tsitaadi siia üles tähendama...

Sanatoorium... Sanatoorium see on puhkus, baar, naised, muusika! Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!

Need surematud sõnad pärinevad Endel Pärna (1914–1990) suust ja filmist «Mehed ei nuta» (1968).

21.8.11

Koopainimese käimlanaljad?

Так и есть: кто-то изнутри с проклятиями барабанил в запертую дверь туалета. Питер рванул дверь, и оттуда, как кот из мешка, вылетел Олег.
— Это чьи еще шуточки?! — рявкнул он, не давая Питеру опомниться. — Тоже мне развлечение, юмор на на уровне амебы, остроты пещерных сортиров!
— Разве они тогда были? — в остолбенении спросил Питер.

Nii oligi: keegi trummeldas seestpoolt vandudes vastu tualettruumi ust — iseenesest väga pentsik seik.
Peter rebis ukse lahti ja nagu kotist pääsenud kass kargas Oleg koridori.
«Mis naljad need on?» röögatas ta, andmata Peterile aega toibumiseks. «Kah meelelahutus, huumor amööbi tasemel, koopainimese käimlanaljad.»
«Kas käimlad olid tollal olemas?» küsis jahmunud Peter.

See mahlakas lõik pärineb Dmitri Bilenkini (1933–1987) jutust «Intelligentsi proov» (Проверка на разумность, 1972, ek 1976). Illustratsiooni autor on Konstantin Edelštein ning jutu tõlkis eesti keelde Juhan Nurme.

20.8.11

Sa kuradi lammas

Ma nõuan... Ma nõuan... Ma kus... kus ma... Ma nõuan viivitamatult... Ma nõuan viivitamatult, et see loom... et see loom pandaks lühema keti otsa. Kas sa tead... Kas sa tead... Kas sa tead, ma olen nii kurat endast välja viidud! Kas sa tead, ma nii viimase piirini viidud, et ma... et ma... et ma... et ma teeks 25 g konjakit. Sa... Sa kuradi lammas ma ütlen.

Selle lõigu vuristas ette Ervin Abeli (1929–1984) mängitud Hüpohondrik filmis «Mehed ei nuta» (1968).

19.8.11

Käed langevad iseenesest rüppe

Uue blogi esimeseks postituseks sobib suurepäraselt tsitaat, mis juba aastaid on olnud mu signatuuriks kõikvõimalikes foorumites.

Только начнешь что-нибудь делать, тебе такого наговорят, что руки опускаются.

Alles saad millegagi tegelema hakata, kui juba mõni pajatab sulle niisugust lora, et käed langevad iseenesest rüppe.

Tsitaat pärineb Sever Gansovski (1918–1990) lühiromaanist «Vincent van Gogh» (Винсент Ван Гог, 1970, ek 1971). Lühiromaani tõlkis eesti keelde Hans Treimann. Illustratsioon on aga pärit Sever Gansovski autorikogust «Идет человек» (1971) ja pildi autoriks on samuti Sever Gansovski.